Enne oma lihtsast, muretust ja igavast elust loobumist ja Uus-Meremaale tulekut oli mul arusaam, et siin on too leidmine aaretult lihtne ja, et see pole asi mille parast muretsema peaks. Siia joudes sai aga selgeks, et see on voibolla, et ainus asi mis probleeme tekitab. Eelmises sissekandes oli optimistlik ja roomus jutt sellest kuidas meil peaks tood jouludeni ja sealt veel edasigi jatkuma, tegelikkus oli muidugi teistsugune... Parast nelja toopaeva, millest kaks olid poolikud, saime oma tooandjalt sonumi (jah, ametlik asjaajamine kaib suures osas SMS-i teel) sisuga: "sorry, no work for tomorrow, call me back 15th of February" ja oligi koik. Jalle olime tootud - taskus ainult kaed ja tuju niru... oligi igavene jama too, eksole. Onneks oli veidi abi Tradestaffi-nimelisest toobyroost mille kaudu sai erinevates kohtades veel moned paevad tood teha. Siinsed palgad pole kyll midagi vaga erilist aga saastlikult elades piisab kahest toopaevast nadalas, et ara elada. Naiteks hosteli eest maksame ainult $90 nadalas, mis on tapselt 2x odavam kui Aucklandis, samas on siin oluliselt parem viibida - tasuta internet, pesumasin, BBQ ahi maja katusel ja vaike jousaali moodi asi on midagi sellist mida iga paev ei nae, tavaliselt kysitakse hostelites iga asja eest moni dollar ja kokkuvottes tahendab see paris suurt kulutamist.
Napieris hakkan ma end juba peaaegu koduselt tundma - linnas ringi jalutades, jooksmas voi pokkeriohtutel kaies naen vist rohkem tuttavaid nagusid kui Tallinnas juba, mis on paris lahe. Linn ise on muidu vaga kena, siin on voimalik isegi arhitektuuri naha, mis on tore vaheldus hallidele ja kandilistele uberikele mis pea igat Northlandi asulat "kaunistasid". Samas ei saa seda kohta kuidagi ideaalseks pidada. Yheks pohjuseks kas voi see, et linn asub ookeani kaldal, paarikymne kilomeetri pikkuse rannariba aares, aga randa siin sama hasti kui pole. Valget liiva siit ei leia ja yldse peetakse toda kohta nii ohtlikuks, et kohalikud siin ujumas vist ei kaigi. Kui ma kellelegi raakisin, et olen siin 3 voi 4 korda ujunud ja paris monus oli, tehti suured silmad ja peeti mind natuke korrast ara moistusega tegelaseks... Aga mulle meeldis :) Teine paris jura asi on see, et siin linnas pole eriti elu... need kes on harjunud reede ja laupaeva ohtutel pidutsemas kaima, on siinses ysna pettunud. Klubid ja baarid on tavaliselt pool-tyhjad (voi hoopis pool-tais?! kes teab...), igatahes on siin suhteliselt igav.
Selle aasta joulud jaavad kindlasti meelde, kui midagi erilist. Tavaparasest lume lykkamise, piparkookide ja verivorsti soomisega sisustatud talve-ajast erines tanavune kyll nagu oo paevast aga midagi oli sarnast ka, nimelt jouluohtul sadas vihma... Algselt oli plaan minna randa ja seal midagi korraldada aga ilma tottu jai see ara ja joulupidu toimus hoopis hostelis. Valja nagi see nii, et koik kypsetasid midagi, siis toimus soomine ja joomine, yhed laulsid, teised mangisid kitarri (vaga hasti sealjuures, igasugu talente liigub siin) ja koigil paistis paris lobus olema. Joulukingiks sain hunniku sokolaadi ja votmehoidja - "Thank you Santa!", nyyd on see labi ja jargmise asjana on ees ootamas aastavahetus. Kus kohas ma uut aastat vastu votmas olen, on praeguse seisuga kyll teadmata, aga ilmselt ei ole see enam siin Napieris, pigem kuskil louna pool. Prantslased, kellega siia tulime, tahavad edasi liikuda ja me Ristoga saame lihtsalt voimalust kasutada ja koos nendega siit ara minna. Kolm nadalat yhes kohas passida on paris pikk aeg, arvestades seda kui palju veel nagemata on, pealegi peaks lounas too leidmine lihtsam olema. Eks naeb, mis sellest saab...
Head ja lumist joulude ja vana-aasta loppu koigile!
Friday, December 26, 2008
Friday, December 5, 2008
Toomees nyyd
Haere mai!
Pole viitsinud vahepeal kirjutada jalle, kuigi toimunud on paris palju - reis Northlandi, nadal Taurangas, soit Napieri ja lopuks ometi - nyyd kain tool ka.
Northlandi reis oli suht huvitav, loodus on lihtsalt imeilus siin igal pool, "targad mehed" raagivad, et pohjasaar on igav, mottetu jne; tahaks naha mis siis lounas veel olla voib... Igatahes esimene paev oli ysna omamoodi - reisi alguses polnud tervis just koige parem (viimase hosteli-ohtu tagajarg) ja jargmisel hommikul muutus see veelgi hullemaks kuna ma suutsin ookeani aares rannas telkides kylmetada. Pimeduse saabudes tekkisid meil kerged komplikatsioonid telgi kokkupanekuga, kuna me polnud eelnevalt vaevunud seda kotist valja votta. Loppes asi nii, et poolt telki kasutasin ma tekina ja teine pool kukkus kell 5 hommikul tuulega kokku, mis tahendas seda, et ylejaanud oo pidime Ristoga kordamooda seda pysti hoidma ja samal ajal magama. Ja sellel ool oli ka toeliselt kylm, nii et jargmise nadala olin ma paris haige. Ringi vaatamist haigus aga ei seganud - maed, ookean, Ninety Mile Beach, Cape Reinga ja enam-vahem koik muu mis sealkandis mainimisvaarset on, sai vaadatud. Maoori-keelsed kohanimed on kyll ysna voimatud meelde jatta (Matakana ja Kaka ehk valja arvatud), nii et ega tapselt enam oelda ei oskaks, et kus olen kainud ja kus mitte. Linnade puhul on asi veel keerulisem, enamik linnu naevad aaretult anonyymsed valja (nagu Soomeski), st. silte lugemata on vist voimatu valja moelda kuhu parasjagu sattunud oled. Ja kuna minu kallis ode tahtis kirjeldusi, yritan kirjeldada yhte tyypilist linna mis asub kuskil Aucklandist pohja pool - yks sirge tanav, selle aares madalad majad (nagu metsik laas), kuskil linna alguses on tankla, teises otsas McDonalds, nende vahele jaab olenevalt linna suurusest kas rohkem voi vahem halle ja igava valimusega maju (toidupoed jms). Ja rohkem seal paraku kirjeldada polegi... Inimesed on sobralikud, autojuhid viisakad (tymps ja mootorihaal peavad yle koige kolama loomulikult) ja nii ongi... No worries! Linnadest valja saades laheb aga pilt jalle palju paremaks, nagu ma juba ytlesin - loodus on imeline! Ylivordes kauneid vaateid nagi vist iga paev ja see on toepoolest hindamatu.
Reisi lopus soidutati meid Taurangasse, kus me pidime kindlasti too leidma. Parast koigi selle linna toobyroode, kohvikute, baaride jms kylastamist sai aga selgeks, et seda me ei leia. Nii turismi kui ka puuviljakasvatuse jaoks oli parajasti off-season ja olukord oli suht lootusetu. See-eest suutsime aga leida imeilusa ranna ja kaks lahedat prantsuse tyypi, kellega liikusime edasi Napieri, seekord veelgi kindlama plaaniga too leida. Tauranga linn oli muidu paris kena, ei midagi vaga yllatavat aga ilus siiski.
Napieris oleme nyyd olnud 3 voi 4 paeva (kes neid siin ikka loeb...) ja parast mones kohas kaimist ja paari telefonikonet oleme ametlikult tool. Too inglisekeelne nimetus on "apple thinning", mida ma paraku tolkida ei oska. Tahendab see seda, et tuleb paev otsa ringi tuiata ja ounapuude otsast enamik ounu minema visata. Nt kui on kobar 10 ounaga, tuleb neist alles jatta 2, et teised kasvada saaks ja, et puu raskuse all ara ei murduks (vanaema ouna-aias ei maksa seda praktiseerida). Ei pea vist mainima, et too on hullumeelselt igav ja ligi 30 kraadises kuumuses ka paris ebamugav, aga raha on vaja teenida ja see pole kaugeltki koige nomedam too mida teinud olen. Palk on loomulikult Uus-Meremaa ametlik miinimum, nagu backpackeritel ikka, aga ma ei virise. Jama on ainult see, et ounad on toored alles ja kohutait pole niipea loota :) Igatahes seda tood peaks jatkuma umbes jouludeni ja sealt edasi saab midagi muud tegema hakata, nii et nyyd on elu jalle enam-vahem kindel, mis on vahelduseks paris hea. Kui tuju tekib, kirjutan kunagi ehk veel miskit, arge senikaua ara kylmuge!
Pole viitsinud vahepeal kirjutada jalle, kuigi toimunud on paris palju - reis Northlandi, nadal Taurangas, soit Napieri ja lopuks ometi - nyyd kain tool ka.
Northlandi reis oli suht huvitav, loodus on lihtsalt imeilus siin igal pool, "targad mehed" raagivad, et pohjasaar on igav, mottetu jne; tahaks naha mis siis lounas veel olla voib... Igatahes esimene paev oli ysna omamoodi - reisi alguses polnud tervis just koige parem (viimase hosteli-ohtu tagajarg) ja jargmisel hommikul muutus see veelgi hullemaks kuna ma suutsin ookeani aares rannas telkides kylmetada. Pimeduse saabudes tekkisid meil kerged komplikatsioonid telgi kokkupanekuga, kuna me polnud eelnevalt vaevunud seda kotist valja votta. Loppes asi nii, et poolt telki kasutasin ma tekina ja teine pool kukkus kell 5 hommikul tuulega kokku, mis tahendas seda, et ylejaanud oo pidime Ristoga kordamooda seda pysti hoidma ja samal ajal magama. Ja sellel ool oli ka toeliselt kylm, nii et jargmise nadala olin ma paris haige. Ringi vaatamist haigus aga ei seganud - maed, ookean, Ninety Mile Beach, Cape Reinga ja enam-vahem koik muu mis sealkandis mainimisvaarset on, sai vaadatud. Maoori-keelsed kohanimed on kyll ysna voimatud meelde jatta (Matakana ja Kaka ehk valja arvatud), nii et ega tapselt enam oelda ei oskaks, et kus olen kainud ja kus mitte. Linnade puhul on asi veel keerulisem, enamik linnu naevad aaretult anonyymsed valja (nagu Soomeski), st. silte lugemata on vist voimatu valja moelda kuhu parasjagu sattunud oled. Ja kuna minu kallis ode tahtis kirjeldusi, yritan kirjeldada yhte tyypilist linna mis asub kuskil Aucklandist pohja pool - yks sirge tanav, selle aares madalad majad (nagu metsik laas), kuskil linna alguses on tankla, teises otsas McDonalds, nende vahele jaab olenevalt linna suurusest kas rohkem voi vahem halle ja igava valimusega maju (toidupoed jms). Ja rohkem seal paraku kirjeldada polegi... Inimesed on sobralikud, autojuhid viisakad (tymps ja mootorihaal peavad yle koige kolama loomulikult) ja nii ongi... No worries! Linnadest valja saades laheb aga pilt jalle palju paremaks, nagu ma juba ytlesin - loodus on imeline! Ylivordes kauneid vaateid nagi vist iga paev ja see on toepoolest hindamatu.
Reisi lopus soidutati meid Taurangasse, kus me pidime kindlasti too leidma. Parast koigi selle linna toobyroode, kohvikute, baaride jms kylastamist sai aga selgeks, et seda me ei leia. Nii turismi kui ka puuviljakasvatuse jaoks oli parajasti off-season ja olukord oli suht lootusetu. See-eest suutsime aga leida imeilusa ranna ja kaks lahedat prantsuse tyypi, kellega liikusime edasi Napieri, seekord veelgi kindlama plaaniga too leida. Tauranga linn oli muidu paris kena, ei midagi vaga yllatavat aga ilus siiski.
Napieris oleme nyyd olnud 3 voi 4 paeva (kes neid siin ikka loeb...) ja parast mones kohas kaimist ja paari telefonikonet oleme ametlikult tool. Too inglisekeelne nimetus on "apple thinning", mida ma paraku tolkida ei oska. Tahendab see seda, et tuleb paev otsa ringi tuiata ja ounapuude otsast enamik ounu minema visata. Nt kui on kobar 10 ounaga, tuleb neist alles jatta 2, et teised kasvada saaks ja, et puu raskuse all ara ei murduks (vanaema ouna-aias ei maksa seda praktiseerida). Ei pea vist mainima, et too on hullumeelselt igav ja ligi 30 kraadises kuumuses ka paris ebamugav, aga raha on vaja teenida ja see pole kaugeltki koige nomedam too mida teinud olen. Palk on loomulikult Uus-Meremaa ametlik miinimum, nagu backpackeritel ikka, aga ma ei virise. Jama on ainult see, et ounad on toored alles ja kohutait pole niipea loota :) Igatahes seda tood peaks jatkuma umbes jouludeni ja sealt edasi saab midagi muud tegema hakata, nii et nyyd on elu jalle enam-vahem kindel, mis on vahelduseks paris hea. Kui tuju tekib, kirjutan kunagi ehk veel miskit, arge senikaua ara kylmuge!
Subscribe to:
Posts (Atom)
