Ongi labi...

Kes arvasid, et kuus kuud on pikk aeg? Mina olin yks neist aga nyyd on selge, et valesti arvasin. Praeguseks ajaks olen tagasi Aucklandis, kohas kust see koik ligi pool aastat tagasi alguse sai ja mis mulle koigest hoolimata ikka eriliselt ei meeldi. Kogemusi ja elamusi, haid ning halbu, on kogunenud paris palju ning tahaks uskuda, et olen ka ise mingil maaral arenenud, kuigi sellest koigest saab ehk alles Eestisse joudes aru. Ent tagasisoidu enda suhtes on tunded ysnagi segased – kodumaale tagasi nii vaga ei kipu, samas siia ka enam ei taha jaada… Enamik kohti on juba nahtud, rannailmad on labi saamas, tagasi joudes ootavad moned asjad tegemist, moned inimesed nagemist ja eks Uus-Meremaal ole ka omad puudused. Ehk siis – juba oige pea tuleb lennukisse istuda ja euroopa poole kulgeda.
Selle asemel, et mingit eluteooriat siia kirjutada, millest ma nagunii midagi ei tea, kirjeldan parem lyhidalt kuidas moodus reis louna- ja pohjasaarel. Vaga yldiselt voib oelda, et asjaolusid arvestades laks koik hasti. Planeerimine kippus kohati veidi puudulikuks jaama, moned korrad rikkus ilm koik ara, oli arusaamatusi seltskonnaga ja veel moningaid ettenagematuid kysimusi. Naha on siin riigis igatahes vaga palju, eriti lounasaarel. (Jah, parast lounast naasmist tundus pohjasaar jube igav – huvitav mis mulje kodune Eestimaa nyyd jatab, koigi oma magede ja orgudega?!) Tundub, et nendel kahel saarel on pea koik olemas – kristallselge veega kuldsed rannad, lumised maetipud, liustikud keset dzunglit, tossavad vulkaanid ja mis koik veel. Muidugi peab mainima, et mitte-vaga-suurtel-loodusefannidel pole siin ehk kuigi palju vaadata. Enamik linnu naevad neetult igavad valja, muuseumites on tavaliselt moned maoori puunikerdused ja pildid nende moistes vaga vanadest aegadest (nii umbes 1840)… Samas on vaga paljud muuseumid tasuta sissepaasuga ja naiteks Te Papa muuseum Wellingtonis teeb silmad ette voibolla koigele eelnevale mida nainud olen. Huvitaval kombel sai nende kolme ja poole nadala jooksul ka koiki nelja aastaaega naha ja tunnetada – sulav lumi, rannas vedelemine, langevad lehed ja lumememme ehitamine said koik nahtud-tehtud ning ajaga arvestamine laks ysna tapselt. Meie reisi pikkus on ilmselt minimaalne aeg millega molema saare nagemiseks arvestada voib, enam-vahem koik jouab kyll ara naha aga kuskile unistama ja vaadet nautima jaada ei saa.
Kaks asja mida vist kunagi piisavalt ei ole, on aeg ja raha ning see reis polnud loomulikult mingi erand – molemat nappis paris tublisti. Nutke voi naerge aga nyyd ma kirjeldan natuke saastu-reisija argipaeva. Esiteks, elu ja magamiskohaks oli pea eranditult meie ustav neljarattaline, Subaru Legacy, mis pole kyll kuigi vaike auto ent kolmel inimesel seal vaga mugav siiski pole. Kuna pagasiruum oli alati koiksugu kola ja kohvreid tais, ei saanud sellest mingit inimlikku magamisaset organiseerida, seega tuli oo saabudes lihtsalt iste alla lasta ja magamaiskotti pugeda. Eriti roomus oli muidugi paremal pool resideeruv autojuht, kelle jalad igas moeldavas ja moeldamatus asendis rooli ja pedaalide vahele kinni jaid. No ei olnud mugav! Iga paev me seda jama kyll taluma ei pidanud, umbes igal 3. voi 4. ool peatusime mones hostelis, et koiksugu akusid laadida, pesemas kaia ja end jalle inimesena tunda. Igapaevased hamba- kae ja naopesud said aga tehtud Public Toiletites, mille voib siinmaal vist igast kylakesest leida. Monikord oli kyll vesi voi valgustus puudu aga kokkuvottes olid need siiski paris korralikud. Peab veel mainima, et autos oobimise juures polnud ruumipuudus pea kunagi koige suuremaks probleemiks, naiteks Lake Tekapos oli auto ymber lumi ja temperatuur valjas pisut yle nulli ning Blenheimis saime veel enne magamajaamist kohalike politseionudega juttu puhuda. Tookord oli probleemiks see, et kohas kus me peatusime, oli overnight staying keelatud aga mingit probleemi sellest ei tulnud, ka politseinikud on inimesed.
Auto-eluga teravatest elamustest vaga puudu ei jaanud aga ometi oli veel midagi mis ka sellest hullem oli. Jutt on muidugi toitumisest. Saastu-reisija menyy pohiliseks osaks on erinevad horgutised kohalike kvaliteet-tootjate “Home Brandi” ja “Budgeti”suureparasest valikust mis laheb yhte patta Eestis olevate “Grossi” ja “Saastu”asjadega. Hommikusoogiks oli tavaliselt koige odavam, ymbertoodeldud-paberi-maitseline saia ja leiva vahepealne jurakas kombineeritud kas juustu, mone konservi voi isetehtud ounamoosiga, kuna packhouse’ist sai aeg-ajalt tood koju tuua… Lounasook kippus aeg-ajalt ara ununema aga paevakavasse mahtudes sisaldas see enam=vahem sama mida hommikul juba soodud sai, nothing special! Samas ohtusook oli eelnevatest pisut erinev – siis ajasime naost sisse spagette tomatikastmega, otse purgist ja kylmalt loomulikult. Viimane on midagi sellist millest pea iga endast lugupidav kodanik ringiga mooda laheb aga mina ei kurda – iga kogemus on midagi vaart ja 80 sendi eest oleks ju habi viriseda. Vaga kvaliteetseks ja tervislikuks ei saa seda koike kyll kuidagi pidada ent yhtegi probleemi sellest kokkuvottes ei tekkinud, tervis on siiamaani korras ja kohtu ka ette ei kasvanud.
Yks parimaid otsuseid kogu selle aja jooksul oli auto ostmine. Reisimise muutis see oluliselt lihtsamaks, mugavamaks ja vabamaks ning lisaks sellele andis tervele yritusele taiesti uue vaatenurga – mehaaniku garaazinurga nimelt. Kui malu ei peta, siis ei moodunud mitte yhtainsat paevagi kus poleks pidanud midagi autoga tegema. Mingite kruvide kinni keeramine, millegi sirgeks tagumine / vahetamine, remondimehe kylastamine voi vahemalt oli kontrollimine / lisamine oli iga paeva loomulikuks osaks. Muidugi ajab selline jura monikord meele mustaks aga positiivselt moeldes oli see hea iseloomu kasvatamiseks. Kui algul tundus asjaolu, et vihma sajab ja juhiaken ei taha kinni minna, ysna hairivana, siis reisi lopul ei yllatanud enam eriti miski. See, et ust avades moni detail kyljest pudenes ei pohjustanud mingeid emotsioone ja ka autosse sisse murdmine sai kyllaltki kiiresti selgeks ja koigest hoolimata jattis see auto mulle hea mulje. Mida paremat saaks ma loota soidukist mis on 17 aastat vana, hinnaks vahem kui 4000 krooni ja mis on avariides rohkem kainud kui hooldustes? Rabalast seisukorrast hoolimata pidas see vastu ligi 5500 kilomeetrit kurvilisi ja jarske magiteid, pikki ja suure kiirusega soidupaevi, rallikatseteks sobivaid kruusaloike ning mingeid yletamatuid jamasid sellega polnudki. Neid paevi kus auto yldse soita ei tahtnud oli tegelikult ainult yks ning enam-vahem ainus asi mis toepoolest ajudele kais oli selle kytusekulu – kytus maksis kokkuvottes rohkem kui auto ise. Tankimas pidi kaima pea iga paev ja kokku kulus meil rohkem kui 600 liitrit bensiini…
Nyyd on aga pea muredest peaaegu tyhi kuna tana sai auto myydud ja kokkuvottes jaime isegi 100 dollariga plussi - ostuhind oli $600, remondihind $290 ja myygihind $1000. Seega jaab yle lihtsalt siinset nautida ja viimased paevad kuidagi mooda saata.