Saturday, March 28, 2009

Lopukover

28. martsil loppes jarjekordne etapp Uus-Meremaa avarustes, packhouse'i-orjus. Lubatud -tunnistest nadalatest ja tont teab millest veel ei tulnud loomulikult midagi valja aga moned dollarid kogunesid sellegipoolest. Hommikust ohtuni kastide tostmist ja ounade veeretamist ma ilmselt vaga igatsema ei jaa ent tookaaslastest ja Villast on kyll veidi kahju lahkuda. Motuekas on nyyd juba nadalat mooda lainud ja alles on koigest 4, mille sisse peab mahtuma reis mis holmab tervet lounasaart ja osa pohjasaart. Veel monda aega tagasi pohikysimuseks olnud "kuidas reisida?", leidis endale ootamatult vastuse ja seda koigest moned paevad enne reisi algust - 600 dollari eest ostsime omale auto. Ja mitte lihtsalt auto, vaid Subaru (Legacy 2.0, bensiin, automaat, 4WD, 1992 aasta - kui kedagi huvitab...). Valimuselt see kyll lausa ei hiilga, sisemusest raakimata, ent parast vanade sokkide, pooltyhjade ollepudelite ja muu saarase kultuurikihi eemaldamist pole vaga vigagi. Siit-sealt olid kyll moned detailid puudu aga ka see pole probleem! Nimelt, myyja hoovi peal on sarnaseid Subaruid, erinevas lagunemisastmes, veel vahemalt 3 tykki ja nendest saab ise meeleparase soiduki kokku komplekteerida ning parast enam kui 15 detaili vahetamist / lisamist muutus pilt hoopis paremaks. Hoopis suurem mure on autos olev ebameeldiv aroom - eelmisele omanikule meeldis muuhulgas oma neljajalgset sopra soidutada ja seda on koikjal naha ning tunda. Samas kui asja positiivse kylje pealt vaadata siis pole see hais enam nii hull kui meie majas olev (kana-pattie't pole vaja 4 tundi ahjus hoida, 15 minutit on taiesti piisav - hea, et maja maha ei polenud). Kokkuvotteks - $600 eest on autot kyll ja soita on sellega ylihea. Ning kui meie tumepunane unelm yhe kuu jooksul pulkadeks ei lagune, ei oskagi midagi paremat tahta!
Soit ise tuleb paris pikk - lounasaarel ~200km ja pohjas ehk veel ~1000km, kuu aja jooksul. Kodutoode tegemisega pole ma viimastel aastatel kuigi eeskujulik olnud ja paraku pole see oluliselt muutunud. Inimestelt, kohalikelt ja kaugetelt, ning kirjandusest, on siiski moned infokillud kogunenud ja neid ykshaaval kaardile markides moodustus ka mingisugune reisiplaan. Mis sellest tapselt valja tuleb, ei tea isegi mina, aga esmaspaeval, 30. martsil, hakkab see yritus pihta. Loppema peab see koik Aucklandis, kus tuleb oma esimene peaaegu-paris-oma-auto (minu nimel) maha myya, 28. aprillil lennuki peale astuda ja kodumaa suunas teele asuda. Uus-Meremaa ja Eesti vahele mahuvad veel 4 paeva Londonit, kus saab veidi aklimatiseeruda ja ringi vaadata, kui tihti sinna ikka satub.

4 comments:

Triin said...

Ilusat reisi ja palju õnne auto ostu puhul!

Unknown said...

Ma plaanin ka autot osta. Tule oma Subaruga Eestisse, paneme joonele.
Suveniiriks sooviksin ühte koaalat, elusat ikka.
Ning Londonis soovitan laupaeva-puhapaeva õhtul pubisse minna ja seal jalkat vaadates vale klubi poolt olla (hoisata siis, kui koik teised vait jaavad). ;)

Imre

Kristjan said...

Aiai, kellelgi on geograafia voi bioloogia vms oppimata jaanud, koaalad elavad Austraalias!

Unknown said...

Minu paha. Ma eeldasin, et sa tuled Sydney kaudu tagasi ka, aga nahtavasti siis ei. :(

Imre