Aucklandist lyhidalt

Nagu enne kirjutatud sai, olin ma parast Sydneys kaiku surmvasinud, Aucklandi joudes polnud enesetunne ka just koige parem. Taksoga Hostelisse soites hakkas vihma sadama, taksojuht tundus ka vahe kahtlane ja Aucklandi eeslinnad ei jatnud ka just koige usaldusvaarsemat muljet. Meie Hosteli valik laks samuti aia taha (kohalik kutt, kelle nime ma ei maleta kommenteeris: You're staying in ACB? The place is f****n' horrible mate!) aga paari paevaga on tunne palju paremaks lainud. On muidugi asju mis ikka harjumist vajavad, nagu n'iteks ajavahe... Sydney lennujaamas kl 4 ohtul oli enesetunne nagu zombil, Aucklandis kl 3 oosel aga lihtsalt suureparane, nagu oleks asja voodist virgun'd :) Siiamaani paneb imestama kuidas me Ristoga auto alla pole suutnud jaada - teed yletades suudame tavaliselt 2 korda valele poole vaadata, pole midagi nii lihtne see. Paari esimese paikese kaes veedetud tunniga sai ka selgeks, et osooniaugud vist on toesti olemas - nagu on punane, pea valutab ja yleyldse hakkan vaikselt neegristuma juba. Nyyd sai kyll ka paikesekreem ostetud millel kiri UV 30+ (?!), ehk see aitab.
Pidin kyll Aucklandi kohta kirjutama aga seda ma siiski ei tee, netikohviku 5 minutit pressivad peale ja no toesti ei oska midagi selle kohta oelda... Valgeid inimesi on vahe, paikest ja palme suht palju, muidu nagu linn ikka. Kui kedagi toepoolest huvitab, voib pikema kirjelduse kunagi hiljem valja pressida, praegu jaab see kirjutis sinnapaika.