Friday, March 6, 2009

Vaikelinna vabrikutooline

Moned nadalad tagasi sain paar kirja kus mainiti, et voiksin siia midagi juurde kirjutada. Saatsin kirjadele vastused ja lubasin seda teha ning nyyd avastasin yllatusega, et veebruarikuu on paris vahelt ara jaanud... Sorry! aeg laheb kiiresti, liiga kiiresti.
Igatahes hetkel olen ma Motuekas, vaike linn, kus elab ~12000 pysielanikku ja ~2 miljonit saksa ja hiina turisti. Midagi lausa jalustrabavat kyll pole aga paris kena on siin siiski. Yhel pool on maed (~1500m) ja teisel pool meri, "villa" enam-vahem nende vahel. "Villa", muide, on koht kus mina ja Risto hetkel elame. Tegelikkuses on see kyll koigest yks plekist seintega uberik mis paikneb suure angaari ja kiivi-kasvatuse vahel aga $77 nadalas ja omaette tuba on ikkagi suur luksus. Kui tahta eraldi tuba mones hostelis, voib need dollarid umbes kolmega korrutada. Sellise "unelmate elamise" eest peame tanulikud olema oma tooandjale, milleks on hetkel ouna-packhouse. Tooylesanded on muidugi elementaarsed - enamiku ajast olen ma "stacker", mis lihtsas eesti keeles tahendab kastide tostjat. Aeg-ajalt on ka eredamaid hetki, mil saab midagi muud teha, tana sain naiteks kaste kaaluda (18-20kg per kast) ja porandat pyhkida, moned paevad tagasi pidin ounu sorteerima (cuts, bruises, stem-punctures, sunburns - out!) ja pakkima... Kommentaarid oleksid liigsed. Toopaevad ise on aga neetult pikad, aratus on umbes 6.15, too algab 7.30, pooletunnised louna- ja ohtusoogipausid on kell 12.00 ja 5.15 ning tagasi koju saab umbes 8.30. Parast seda jouab pesemas kaia, jargmiseks paevaks toidu valmis teha ja magama minna. Moned kodused vabad minutid saab sisustada raamatu voi telekaga (mis enam kyll pilti ei naita) ja too juures on voimalus hiina keelt oppida. "NZ apples are made in Taiwan" nagu yks saksa sober tabavalt ytles, nimelt enamik lihttoolisi on just sealtmaalt parit. Uus kogemus igatahes ja sealjuures ka yks normaalsemaid toid mida siin teinud olen.
Homme lahen 2 paevaks Abel Tasmani rahvusparki kajakiga soitma, jalutama ja loodust nautima, et mitte ara unustada kus ma olen. Yks NZ eripara on see, et kui linnakarast ja majakarpidest eemale minna, siis imekaunid kohad ja vaated pole pea kunagi liiga kaugel.
Vokisin siia kirjutada veel vaga-vaga palju voi siis ara lopetada... kuna ma olen aeglane kirjutaja ja teine variant nouab paris palju $2 mynte, panen sellele loole siinkohal punkti.

1 comment:

Kerttu Torim said...

Viimasepeal värk igatahes :D