Sunday, November 2, 2008

Aucklandist lyhidalt

Nagu enne kirjutatud sai, olin ma parast Sydneys kaiku surmvasinud, Aucklandi joudes polnud enesetunne ka just koige parem. Taksoga Hostelisse soites hakkas vihma sadama, taksojuht tundus ka vahe kahtlane ja Aucklandi eeslinnad ei jatnud ka just koige usaldusvaarsemat muljet. Meie Hosteli valik laks samuti aia taha (kohalik kutt, kelle nime ma ei maleta kommenteeris: You're staying in ACB? The place is f****n' horrible mate!) aga paari paevaga on tunne palju paremaks lainud. On muidugi asju mis ikka harjumist vajavad, nagu n'iteks ajavahe... Sydney lennujaamas kl 4 ohtul oli enesetunne nagu zombil, Aucklandis kl 3 oosel aga lihtsalt suureparane, nagu oleks asja voodist virgun'd :) Siiamaani paneb imestama kuidas me Ristoga auto alla pole suutnud jaada - teed yletades suudame tavaliselt 2 korda valele poole vaadata, pole midagi nii lihtne see. Paari esimese paikese kaes veedetud tunniga sai ka selgeks, et osooniaugud vist on toesti olemas - nagu on punane, pea valutab ja yleyldse hakkan vaikselt neegristuma juba. Nyyd sai kyll ka paikesekreem ostetud millel kiri UV 30+ (?!), ehk see aitab.
Pidin kyll Aucklandi kohta kirjutama aga seda ma siiski ei tee, netikohviku 5 minutit pressivad peale ja no toesti ei oska midagi selle kohta oelda... Valgeid inimesi on vahe, paikest ja palme suht palju, muidu nagu linn ikka. Kui kedagi toepoolest huvitab, voib pikema kirjelduse kunagi hiljem valja pressida, praegu jaab see kirjutis sinnapaika.

Saturday, November 1, 2008

London - Singapur - Sydney - Auckland

Viimased paevad enne soitu olid paris arevad, tekkis igasuguseid motteid ja kahtlusi, aga otsus oli tehtud ja umber moelda enam ei saanud ja nii see siis algas.
Esimene peatus oli London, mis tundus isegi Tallinnaga vorreldes jubedalt kylm. Esimesel ohtul ei viitsinud midagi teha, jargmisel paeval sai aga umbes 6 tunniga koik kohustuslikud asjad vaadatud. Siis ytlesime Androle, kes meid majutas, head aega ja laksime edasi. Mingit Super-erilist muljet London tegelikult ei jatnud aga vahemalt sai seal ka kaidud. Edasi oli meid ootamas 22-tunnine lennusoit teisele poole maailma.
Yks peatus oli ka Singapuris, kus sai korraks lennukist valja "varsket ohku hingama", mida aga polnud, oli varske ohk, selle asemel oli mingi niiske ja palav ollus... Jallegi ei mingit erilist muljet.
Enne Sydneysse joudmist oli mure, et kas meid seal yldse maale lastakse, aga parast korduvaid turvakontrolle ja ankeetide taitmist sai lopuks Austraalia pinnale astuda. See oli koht mille kohta ei osanud eelnevalt midagi erilist arvata - ooperiteater ja Harbour Bridge, sellega mu teadmised ka piirdusid. Ent kohale joudes tabas mind suur yllatus, tuli valja, et olin sattunud voibolla, et maailma ilusaimasse linna... Raske on kirjeldada, milline see oli - korghooned ja vanad linnaosad korvuti, nende vahel palmid jne. Super! Kahjuks oli seal aega vaga vahe, koigest 9 h ja 45 min, aga elamus missugune.
Parast Sydneys olemist hakkas ka ajavahe tunda andma, Aucklandi lendu oodates muutus koik ymbritsev yhtlaseks kuminaks ja arusaamine asjadest oli minimaalne (nagu esmaspaevane koolipaev). Lopuks saime aga lennuki peale ja 3-tunnine lend sai oige kiiresti labi - olime kohal, Aucklandis, Uus-Meremaal. Siinsest vargist ei viitsi kirjutada, kyll aga voib mainida, et sai ujumas kaia ning moned kohad on paikesest valusad. Kia Ora!